Õppimine

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia on väga praktilised erialad, milleta ei saaks kaasaegne maailm toimida. Selleks, et valmistada näiteks nutitelefoni, on vaja paljusid erinevaid materjale, nagu mitmeid haruldaseid metalle puutetundliku ekraani valmistamiseks, naftat või gaasi plastiku tootmiseks ja erinevaid mineraale kriipimiskindla klaasi valamiseks.

Kõik need materjalid, ja veel paljud teisedki, tuleb esmalt setetest ja kivimitest üles leida ning selleks on vaja geolooge, teadmisi Maa ehitusest ning selle arengust.   
Teisalt põhjustab tänapäevane maailm ja ennekõike seesama maavarade kaevandamine ja töötlemine, mis toimub uuringute tulemustel tugineva majandustegevuse raames, meid ümbritseva keskkonna saastumist. Sellega toimetulemiseks on vaja säästvaid tehnoloogiaid, mille väljatöötamise ja arendamisega tegeleb tänapäeval keskkonnatehnoloogia.

ÕPPETÖÖ

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppekaval on ühine vastuvõtt ja erialavaliku otsus langetatakse alles teise õppeaasta algul. See võimaldab sisseastujal enne lõpliku valiku langetamist paremini ja põhjalikumalt tutvuda mõlema kitsama valdkonnaga ning langetada kaalutletud otsuse.

Mõlemad, nii geoloogia kui ka keskkonnatehnoloogia, on arvatavasti kõige mitmekülgsemad ja laiahaardelisemad erialad Tartu Ülikoolis üldse. Nad hõlmavad põhjalike alusteadmisi reaalteadustest, loodusteadustest, infotehnoloogiast, seadusandlusest  ja teadmisi ka sotsiaal- ning humanitaarteadustest.

Tähtis on ka see, et mõlemad erialad on piirteadused, mis omavad nii praktilisi kui ka teaduslike väljundeid paljudesse erinevatesse eluvaldkondadesse, alates igapäevasest kraaniveest kuni riikliku energeetikajulgeolekuni.
Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õpe Tartu Ülikoolis on väga praktiline. Lisaks loodusteaduslike alusteadmiste omandamisele on õppekavas labori- ja ettevõttepraktikad. Mõlemal erialal, aga eriti geoloogias, on suur osakaal välipraktikatel. Praktikad toimuvad nii Eestis kui ka välismaal ning annavad võimaluse loengutes õpitut vahetuks kogeda ja praktiliselt rakendada, seda kõike erinevates looduslikes või ka tehnoloogilistes situatsioonides.

Geoloogia erialal on bakalaureuseastmes tegemist integreeritud ettevalmistusega ning lõpetaja saab mitmekülgsed geoloogilised teadmised, mis võimaldavad töötamist nii rakendusgeoloogia valdkonnas ehitus- või hüdrogeoloogina, maavarade geoloogina või geofüüsikuna, või siis lubavad edasi liikuda teadusliku uurimistöö suunal paleontoloogia, geokeemia, mineraloogia, petroloogia jn. valdkonnas.  Kitsam spetsialiseerumine leiab aset magistriõppes, mille lõpetajaid ootavad insenergeoloogiliste uuringute, põhjaveega ja maavaradega tegelevad ettevõtted, väga erinevate alus- ja rakendusuuringutega tegelevad kõrgkoolid Eestis ja välismaal ning avaliku sektori asutused, mis tegelevad veevarustuse ja maapõueressursside küsimustega ning keskkonna-, materjali- ja kliimauuringutega.

Keskkonnatehnoloogia erialal toimub magistriastmes spetsialiseerumine kuues kitsamas suunas, mis pakuvad võimalusi nii reaal- kui ka loodusteaduste huvilisele:

Maateaduste aluste välipraks (Foto: Hans Leis)

•    Geotehnoloogia spetsialiseerumine viib kokku geoloogia ja keskkonnakaitse ning keskendub keskkonnaprobleemidele, mis on seotud maavarade kaevandamise-töötlemisega ja looduslike ohutegurite (maalihked, nõrgad pinnased jne) hindamise ja riskianalüüsiga
•    Heitmetehnoloogias keskendutakse erinevate heitvete puhastamisele, ohtlike ja tööstusjäätmete käitlemisele ning biogaasi tootmisele ning  saastatud pinnase remediatsiooniga.
•    Keskkonnaseire tegeleb keskkonnaseisundi (peamiselt atmosfääri ja maailmamere seisundi) süstemaatilise jälgimisega nii maa pealt kui satelliitidega kosmosest.
•    Ökotehnoloogia rakendab keskkonnasäästlikke põhimõtteid veepuhastussüsteemide rajamiseks, hoonete energiatõhususe parandamiseks ning ökoloogiliste materjalide kasutamist ehituses, põllumajanduses ja ka tööstuses.
•    Mikroobsete protsesside tehnoloogia kasutab saastunud pinnase ja vee puhastamiseks mikroorganismide poolt vahendatud protsesse. Lisaks tegeletakse mikroorganismide abil tahkete orgaaniliste jäätmete käitlemise ja taastuvate ressursside (puhas vesi ja energia) tootmisega.
•    Ökosüsteemide tehnoloogia tegeleb liigirikaste ökosüsteemide (peamiselt metsade, pool-looduslike koosluste) efektiivsete ja mõistlike majandamisviiside uurimise ning hävitatud ökosüsteemide taastamisega.

Pärast lõpetamist

Pärast lõpetamist on nii geoloogiaharidusega kui erinevate keskkonnatehnoloogia spetsialiseerumisega spetsialistide töökohad seotud Eesti Energia, Eesti Geoloogiakeskus, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnateenistuste, PRIA, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnainspektsioonis ja paljude geotehnika, keskkonna uurimise ja kasutamise ning keskkonnamõjude hindamisega tegelevate riiklike ning eraorganisatsioonidega.

Tartu Ülikoolist saadav  geoloogia ja keskkonnatehnoloogia alane haridus on maailmas konkurentsivõimeline ning Tartu Ülikooli vilistlased õpivad ja töötavad selle valdkonna ettevõtetes ja uurimisasutustes üle maailma - Rootsist, Soomest ja Norrast Saksamaa, Austraalia ning USA-ni.

Geoloogia erialal õppides on võimalik omandada terviklik ettekujutus Maa ja elu tekkimisest ning arengust. Geoloogia kui teadus koosneb väga paljudest erinevatest valdkondadest, mis uurivad nt Maa ja ka teiste taevakehade mineraloogiat, settimisprotsesse, pinnavormide kujunemist ning elu tekkimist ja arengut. Geoloogia on piirteadus, millel on väljundeid paljudesse erinevatesse teadusvaldkondadesse alates füüsikast-keemiast ja evolutsioonibioloogiast ning lõpetades arheoloogiaga. Keskkonnatehnoloogia eriala üliõpilased saavad geoloogia osakonna juures omandada geotehnoloogia eriala.

Geoloogia aineprogrammides õpetatakse, missugused on Maa ehituse ja arengu seaduspärasused (geoloogia alused, geotektoonika), kuidas on tekkinud ja millest koosnevad mineraalid ja kivimid (mineraloogia, petrograafia, sedimentoloogia, maavarade õpetus) ja kuidas on elu Maal arenenud, jättes endast jäljed iidsetesse setenditesse (paleontoloogia). Kaasaegses geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Geoloogi elukutse on maailmas hinnatud, sest nõudmine maapõue ressursside järele inimkonna on igikestev...