grandid ja alusuuringute projektid | Tartu Ülikooli geoloogia osakond

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

grandid ja alusuuringute projektid

Geoloogia osakonnas täidetakse mitmeid Eesti Teadusagentuuri (endise Eesti Teadusfondi) ja Euroopa Liidu fondide rahastatavaid uurimisprojekte, sealhulgas:

Personaalse uurimistoetuse grandid - PUT :

Holotseeni meretaseme muutused ja kiviaja asustus Fennoskandia maakerke äärealal Läänemere idaosast Valge mereni - PUT456

- Alar Rosentau (vastutav täitja)
- Kersti Kihno
- Kadri Sohar

Läänemere ja Valge mere vahelisel alal paiknenud mesoliitikumi-neoliitikumi kütid-kalurid-korilased seisid kesk Holotseenis silmitsi ulatuslike mere transgressioonide ja regressioonidega mille tõi endaga kaasa kontinentaalsete jääkilpide sulamine ja isostaatiline maakerge. Käesolev projekt uurib multidistsiplinaarsete meetoditega Fennoskandia maakerke äärealal aset leidnud meretaseme muutuseid, kasutades selleks arheoloogilist ja geoloogiliste andmestikku. Uuritakse randade arengut Holotseenis ning koostatakse uued rannasiirde kõverad ja GIS-põhised paleogeograafilised rekonstruktsioond olulisemate kiviaja asulakohtade jaoks Lääne-Eesti saarestikus, Läänemere-Laadoga vahelisel alal ja Valge mere edelaosas.


Phosphogeneesi sünd Maa hapnikulise atmosfääri tekkimisel: mehhanismid ja ökosüsteemi piirtingimused - PUT696

- Kalle Kirsimäe (vastutav täitja)
- Aivo Lepland
- Riho Mõtlep

Atmosfääri globaalset evolutsioneerumist Maa varases ajaloos markeerib bioloogiliselt toodetud vaba hapniku ilmumine ligikaudu 2.4 miljardit aastat tagasi Arhaikumi-Proterozoikumi piiril millega kaasnes esimeste setteliste fosforiitide ilmumine ca 2 miljardit aastat tagas. Seda selgitatakse oksüdatiivse murenemise käivitumisega ja seetõttu intensiivistunud toitainete sissekandega kontinentidelt. Siiski, esimesed fosforiidi ilmuvad alles 200-300 miljonit aastat peale hapnikulise atmofääri tekkimist ning nende kujunemine on seotud esimeste orgaanikarikaste settekomplekside moodustumisega. Seos orgaanilise ainese akumulatsiooniga viitab kompleksetele seostele atmosfääri koostise, madalmere keskkonnatingimuste, bioloogilise evolutsiooni ja fosfogeneesi vahel. Projekti eesmärgiks on selgitada: (a) keskkonnatingimused maailma vanimate fosforiitide moodustumisel ja (b) selgitada fofaatide sadenemise/fikseerimise mehhanismid/seosed (mikro)bioloogiliselt indutseeritud apatiidi nukleatsiooniga.


Balti paleomurenemiskoorik atmosfääri koostise ja paleokliima arhiivina Proterozoikumi-Fanerosoikumi piiril - PUT762

- Peeter Somelar (vastutav täitja)
- Martin Liira
- Ilze Vircava

Projekti eesmärgiks on selgitada keskkonnatingimused ja atmosfääri koostis Neoproterosoikumi lõpu murrangulisel ajaperioodil kui hapniku sisaldus Maa atmosfääris kasvas hüppeliselt tänapäevasele tasemele. Uurimisprogrammi keskmes on unikaalse säilivusega Balti palemurenemiskooriku pedogeensete faaside: savimineralide, oksühüdraatide, karbonaadide ja fosfaat-sulfaatmineraalide isotoopuuringutele, mis võimaldavad kvantitatiivselt hinnata paleotemperatuure, paleoseadmeid ja atmosfääri pCO2 osakaalu.



Eesti Teadusagentuuri grandid - ETF:


EL Sotsiaalfondi Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programmide projektid:



Balti Basseini tektonotermaalne areng ja diageneetilis-hüdrotermaalsete fluidide evolutsioon

- Kalle Kirsimäe (vastutav täitja)
- Sirle Liivamägi
- Mikk Gaskov

Balti basseini arengut Fanerosoikumis vaadeldakse tektooniliselt stabiilse süsteemina, mis on säilitanud oma algse (settimisjärgse)oleku. Samas on selle settekompleksi diageneetilis-mineraalne seisund oluliselt arenenum kui võiks eeldada stabiilsest tektoonilisest reziimist. Kivimite dageneetilised gradiendid (iseäranis rikkevööndites) on sageli väga järsud ning enamatel juhtudel ei ole nende häiringute tekkepõhjused selged. Balti Basseini Ordoviitsiumi settekivimite ja Fennoskandia kilbi kristalsete kivimite lõhelisustsoonide paleomagnetismiuuringud (nt. Preeden et al. 2009) näitavad valdavalt sekundaarset magnetiseeritust mille tekkepõhjuseks võib oletada mäestikutekkeliste fluidide levikut seoses Kaledoonia, Hertsüünia või Uuralite kurrutusega. Fluidisündmustele viitavad ka basseini Ordoviitsiumi ja Siluri K-bentoniitide kvaasistabiilse savimineraalide koosluste struktuur ja isotoopvanused (nt. Somelar et al., 2009), mis viitab K-rikaste hüdrotermide sissevoolule seoses Skandinaavia Kaledoniidide arenguga. Grandiuringute eesmärgiks on selgitada hüdrotermaalsete fluidide ja kõrgenenud maakoore soojusvoo impulsside ning tektoonilise taasaktiviseerumisprotsesside mõju Balti Basseini settekompleksi arengule. Selliseid fluidisündmusi on võimalik selgitada (a) kaudselt, kasutades kaasnenud mineralisatsiooni mineraloogilis-keemilisi (sh isotoop) näitajaid või (b) otseselt, analüüsides mineraalide kristallidesse nende kasvamisel kaasahaaratud vedeliku/gaasi tilkasid - fluidisuletisi. Suletiste koostise ja füüsikaliste omaduste alusel saab rekonstrueerida hüdrotermaalsete lahuste temperatuuri ja keemilist koostist. Püstitame hüpoteesi, et basseini arengulugu on seniarvatust enam mõjutatud hüdrotermaalsetest fluidide impulssidest seoses tektoonilisest taasaktiviseerumisprotsessidega. Lähtudes paleomagnetismi ja diageneesi uuringute tulemustest eeldame kahte peamist fluidisündmust: (1) Siluri-Devoni sündmus, mis avaldub nii jääkmagnetismi kui ka labiilsete savimineraalide ümberkristalliseerumise vanustes ning mis oli initseeritud Skandinaavia Kaledoniidide mäetekkest. Oletame, et seda fluidifaasi iseloomustavad kõrge temperatuurilised ja kõrgendatud soolsusega lahused; (2) teine, Karbon-Permi fluidisündmus, avaldub ainult jääkmagnetismi signaalis. Kuna Permi sündmus ei kutsunud esile savimineraalide ümberkristalliseerumist, siis oletame, et need fluidid olid võrreldes Silur-Devoni fluididega madalama temperatuuriga ning väiksema geokeemilise reaktiivsusega.


Erakordse säilivusega vetikafossiilide taksonoomia ja levik Alam-Paleosoikumis

- Oive Tinn (vastutav täitja)
- Leho Ainsaar
- Tõnu Meidla
- Viirika Mastik

Projekt keskendub 2006. a Kesk-Eestis Kalana küla lähedal paiknevas Otisaare lubjakivikarjääris päevavalgele tulnud erakordse säilivusega lubistumata vetikate fossiilidele (Tinn et al., 2009). Umbes 430 miljoni aasta vanune (Aeroni, Llandovey, Silur) leiukoht esindab madalmerelisi (laguunseid ?) selfikarbonaate. Rikkalikult fossiilseid vetikaid sisaldav kooslus on sedavõrd mitmekesine, et isegi praeguses, uuringute algstaadiumis võib väita, et Kalana leiukoht liigitub maailma rikkalikemate vetika-lagerstätte'de hulka. Esialgsete andmete järgi klassifitseeruvad sealsed vetikafossiilid rohe- (Chlorophyta) ja punavetikate (Rhodophyta) hulka ning liikide koguarv ulatub üle kümne. See näitaja on võrreldav kogu maailma senituntud lubistumata vetikate liikide hulgaga Siluri ajastul (varem on kogu maailmast üldse kirjeldatud vaid viisteist liiki). Eestist leitud unikaalse ja teadaolevalt maailma rikkalikema Siluri ajastu lubistunud/ränistunud rakustruktuurideta vetikafloora avastamine on loonud unikaalse võimaluse kvantitatiivselt analüüsida ja kirjeldada mereliste paleokoosluste fotosünteesivõimelist komponenti, mida seni peaaegu ei tunta. Kalana materjali erakordselt hea säilivus lubab leitud materjali seostada tänapäevaste vetikataksonitega ning teha olulisi järeldusi nende taksonite morfoloogia ning paljunemisstruktuuride evolutsiooni kohta. Kalana fossiilid on andnud põhjust süstemaatiliselt läbi vaadata Eesti (ja lähiriikide) vetikafossiilide kollektsioonid ning analüüsida sarnase, erakordse säilivusega fossiilide levikut laiemalt nii stratigraafilises kui geograafilises mõttes. Projekti põhieesmärkideks on: (i) Balti Paleobasseini erakordse säilivusega vetikate leidude süstemaatiline kirjeldamine, (ii) nende säilivuse ja muutlikkuse analüüs, (iii) Kalana bioota ja elukeskkonna, sh vetikafossiilidega seotud fauna analüüs, (iv) Alam-Paleosoikumi lubistumata vetikate globaalse leviku analüüs.


Hilis-Weichseli jääjärvede arengu ja veebilansi mudelid Skandinaavia liustiku maksimaalse leviku vööndi ja Läänemere nõo vahelisel alal

- Tiit Hang (vastutav täitja)
- Katrin Lasberg
- Aleksander Gorlach
- Marko Kohv
- Volli Kalm
- Alar Rosentau
- Liina Laumets
- Helen Hiiemaa

Skandinaavia liustiku maksimaalse leviku ajal selle kagusektoris eksisteerinud jääjärvedest toimus väljavool itta ja kagusse Kaspia suunas. Liustikuserva taandumisel maksimaalse leviku joonelt u 18-17 ka a.t. kujunes jääjärvedest läänesuunaline väljavool üle Lõuna-Baltikumi Poola suunas. Liustikuserva taandumisega Haanja-Luga servamoodustiste vööndist u 14,7-14.2 ka a.t. tekkis omakorda väljavool Läänemere nõo lõunaosas kujunenud Balti Jääpaisjärve, mis sellisena eksisteeris jääjärvede järk-järgulise isoleerumise ja Balti Jääpaisjärve lõpliku mahajooksuni. Liustikuserva ees eksisteerinud jääjärved, nende veetaseme ja konfiguratsiooni muutused, väljavoolu suunad ja isoleerumis lävendid on kaardistatud väga erineval tasemel ja paraku on Kvasovi (1979) esitatud töö jäänud ainsaks üldistuseks. Meie arvates on liustiku taandumise mudeli täpsustamiseks ja hilis Weichseli sündmuste paremaks mõistmiseks hädavajalik jääjärvede arengu, mahu ja veebilansi mudelite loomine, milleks loob head eeldused järjest täpsustuvate digitaalsete reljeefimudelite ja geoloogiliste kaartide olemasolu. Samuti metoodiline ja kogemuslik baas üksikute veekogude ja/või nende arengustaadiumite modelleerimisel. Näeme esitatud projekti põhieesmärkidena: 1-jääjärvede digitaalse arengumudeli baasil täpsustada: a-varasemaid mudeleid, b-ühendus- ja väljavoolu suundasid, c-isoleerumise lävendite paiknemist, d-toetada kas järk-järgulise või äkilise kuivamise/tühjaksjooksu stsenaariume, e-teha jääjärvede ja nende väljavoolude mahu- ja veebilansi arvutusi; 2-selgitada aluspinna osa jääjärvede veebilansis ja vastavalt järvede arengus, 3-selgitada peeneteraliste jääjärvesetete kihi kui võimaliku veepideme osa jääjärvede veebilansis ja arengus; 4-modelleerida jääjärvede veebilanssi ja arengut erinevate tingimuste (igikeltsa ja/või jääjärvesetete olemasolu või puudumine) korral; 5-jääjärvede kuivamise/tühjaksjooksu ajalise mudeli loomine katteliivade ja kaasnevate pinnavormide dateerimise läbi; 6-täpsustada Skandinaavia liustiku taandumise ajalis-ruumilist mudelit. Eesmärkidest tulenevalt näeme põhitulemustena: 1-esitatakse jääjärvede arengu-, mahu- ja väljavoolu ning veebilansi mudelid, 2-täpsustuvad hilis Weichseli sündmuste kronoloogia ja liustiku taandumise mudelid; 3-selgub igikeltsa ja jääjärveliste setete kihi mõju jääjärvede veebilansis; 4-esitatakse katteliivade ja kaasnevate pinnavormide kujunemise ajalis-ruumiline mudel


Biomineralisatsiooni evolutsioon serpuliididel (Polychaeta, Annelida)

- Olev Vinn (vastutav täitja)
- Paul David Taylor

Serpuliidid on olulised bioloogilisi koorikuid moodustavad ning kaltsifitseerivad merelised hulkharjasussid. Serpuliidide kojad on kas aragoniitsed, kaltsiitsed või segakoostisega (Lowenstam 1954; Bornhold & Milliman 1973; Simkiss & Wilbur 1989; Vovelle et al. 1991, Vinn et al. 2008 a, b, c). Serpuliidide biomineralisatsiooni evolutsiooni ei ole siiani uuritud. Varasemad serpuliidid ilmusid tõenäoliselt Triiase ajastu aragoniitses meres (Palmer et al. 1988, Taylor 2008, Vinn et al. 2008 c) ning aragoniit on arvatavasti serpuliidide esialgne mineraal (Vinn et al. 2008c). Temperatuuri mõju serpuliidide biomineralisatsiooni evolutsioonile ei ole teada. Käesoleva projekti üheks eesmärgiks on otsida seoseid serpuliidide mineraloogilise evolutsiooni ja ookeani temperatuuri vahel, analoogiliselt molluskitel ja sammalloomadel leitule. Globaalne soojenemine ei põhjusta ainult ookeani veetaseme tõusu. Inimtekkelise CO2 emissioon põhjustab veel ookenani vee happelisemaks muutumist. Eksperimentaalsed uuringud näitavad, et serpuliididele sarnaselt aragoniidist ja kõrge Mg sisaldusega kaltsiidist kodasid ehitavad loomad kannatavad kõige rohkem ookeani happeliseks muutumise tagajärjel. Uuringute kava: 1) Euroopa ning ülejäänud maailma serpuliidide stratigraafilise, geograafilise ja keskkonna leviku dokumenteerimine Mesosoikumist kuni tänapäevani (kasutades välitööde andmeid, muuseumi kogusid ja erilalast kirjandust). 2) Uurida serpuliidide kodade mineraloogilist koostist ning koja peenstruktuuri ning leida võimalike trende. 3) Uurida serpuliidide kodade moodustumist ning seda kuidas orgaaniline maatriks kontrollib kristallisatsiooni telgede orienteeritust serpuliidide kojas ning leida vastavaid evolutsioonilisi trende. 4) Leida sobivad geoloogilised kihid ja regioonid, ning tänapäevane materjal, et uurida keskkonna mõju (Mg/Ca suhe, temperatuur, vee sügavus ning rõhk, ookeani pH) serpuliidide biomineralisatsioonile (kaltsiit/aragoniit, madala/kõrge-Mg sisaldusega kaltsiit). 5) Uurida serpuliidide analoogide (tentakuliitide) leviku keskkonnast (sedimentoloogilised ning paleontoloogilised andmed) lähtuvaid seaduspärasusi Eesti Ordoviitsiumis ja Siluris.


Läänemere rannavööndi pärastjääaegsed muutused ja selle seosed kiviaja asustusega Eestis

- Alar Rosentau (vastutav täitja)
- Alina Tsugai
- Hanna Raig
- Aivar Kriiska
- Raivo Aunap
- Kersti Kihno
- Tõnis Oja
- Merle Muru

Rannavööndi muutused on tänapäeva maailma globaalne probleem, mis on mõjutanud inimühiskonda aga juba aastatuhandeid. Varajased Läänemere äärsed tsivilisatsioonid seisid pärast viimast jäätumist silmitsi ulatuslike mere transgressioonide ja regressioonidega mille tõid endaga kaasa kontinentaalsete jääkilpide sulamine ja isostaatiline maakerge. Käesolev projekt uurib multidistsiplinaarsete meetoditega Läänemere veetaseme ja rannavööndi pärastjääaegseid muutuseid Eesti alal ja selle seoseid kiviaja asustusega ajavahemikul 11-4 tuhat aastat tagasi. Projekti tulemusena koostatakse detailsed Läänemere paleogeograafilised rekonstruktsioonid kõige olulisemate rannasidusate mesoliitiliste ja neoliitiliste asulakohtade jaoks kasutades selleks veetaseme muutuste rekonstruktsioone, aerolaserskanneerimise kõrgusandmeid ja geoinfosüsteemide põhist modelleerimist. Kogutakse uudset infot Läänemere pärastjääaegsete veetaseme ajalis-ruumiliste muutuste kohta ning interpreteeritakse see koos varasemate uurimistulemustega. Aerolaserskanneerimise kõrgusandmeid kasutades rekonstrueeritakse tänapäeva reljeefis nähtavate Balti Jääpaisjärve lõpufaasi, Antsülusjärve ja Litoriinamere kõrgeimate tasemete paleorannavööndid ja muutused nende tõususpekterites, mis võimaldab täiendada olemasolevaid veetaseme muutuste mudeleid ning kasutada seda infot uute kiviaja rannasidusate asulakohtade avastamisel.


Raua geoloogilised allikad ja geokeemia Kesk-Devoni veekompleksis

- Enn Karro (vastutav täitja)
- Andres Marandi
- Ene Indermitte
- Marina Hiiob
- Marge Uppin

Põhjavee keemilise koostise kujunemine sõltub veekompleksi moodustavate kivimite mineraloogilisest ja keemilisest koostisest ning kivimite ja vee piirpinnal aset leidvatest geokeemilistest protsessidest. Raua (Fe) liikumine ja akumuleerumine sõltub mitmetest füüsikalis-keemilistest nähtustest nagu adsorptsioon, ioonvahetus, settimine ja kompleksühendite moodustumine. Lisaks eelnevale on põhjavee Fe-sisaldus sõltuvuses keskkonna redoksomadustest, pH-st, põhjavee soolsusest ja keemilisest tüübist, kivimite murenemise intensiivsusest ning vettjuhtivate kivimite savikusest ja orgaanilise aine sisaldusest.Devoni ladestu kivimites esineva põhjavee kõrge rauasisaldus on üheks tõsisemaks Eesti joogivee kvaliteediprobleemiks. Projekti eesmärgiks on selgitada Kesk-Devoni veekompleksi kui Lõuna-Eesti peamist joogiveeallikat moodustavates kivimites esineva Fe-sisaldusi ning üldistada rauarikka põhjavee tekke skeemi. Selleks analüüsitakse rahvusvaheliselt aksepteeritavate meetoditega keemiliste elementide sisaldust anomaalselt kõrge Fe sisaldusega ning sellega piirnevate alade põhjavees, teostatakse Devoni ladestu kivimite keemiline ja mineraloogiline analüüs ning leostuskatsed. Laboratoorsete leostuskatsete käigus rakendatakse järjestikuse ekstraheerimise meetodit, mis võimaldab selgitada Fe seotust kivimimaatriksi eri fraktsioonidega (ioonvahetuslik, seotud karbonaatidega, orgaanilise ainega, raua silikaatide ja püriidiga). Geokeemilise modelleerimise (Geochemist's Workbench) ja teoreetilise termodünaamilise analüüsi (PHREEQC) abil selgitatakse tasakaalulisi seoseid põhjavee keemilise koostise ja vettkandvate kivimikihtide mineraloogilise ning keemilise koostise vahel. Selgitamaks erinevat tehnoloogiat kasutavate veepuhastusseadmete töö efektiivsust, analüüsitakse puhastisse siseneva loodusliku põhjavee ja puhastist väljuva vee keemilist koostist. Seega on töö tulemustel lisaks teaduslikule ka rakenduslik väärtus - uus geokeemiline informatsioon aitab teha otsuseid puurkaevude asukoha ja konstruktsiooni ning rauaärastusmeetodi valikul. Projekti tulemused annavad lisateavet veemajanduskavade arendamiseks ning projekti materjale saab edukalt rakendada geoloogia ja keskkonnatehnoloogia eriala tudengite ja kraadiõppurite õppes.


Elurikkuse, mulla ja maapõue andmesüsteemide geoinformaatiline arendus

- Tõnu Oja (TÜ geograafia, ERMAS juht)
- Kalle Kirsimäe (geoloogia töögrupi juht)

Tegevused programmi KESTA projekti ERMAS raames:
1. Riiklike ja akadeemiliste andmekogude kasutatavuse analüüs ja parandamine
2. Elurikkuse (akadeemiliste) andmekogude arendus
3. Maapõueandmekogude analüüs ning keskse infosüsteemi arendus
4. Mullaandmekogude analüüs ning keskse infosüsteemi arendus
5. Kaugseire andmete kasutusmeetodite arendamine keskkonnaandmete saamiseks ja tõlgendamiseks
6. Terrestrilise laserskaneerimise tehnoloogia ja saadava andmestiku muude keskkonnaandmetega seostamise metoodika arendamine.

Vaata lähemalt ERMAS kodulehelt


Maakasutuse muutuste ning ökosüsteemsete teenuste ja hüviste arvestamine jätkusuutliku maakasutuse planeerimisel - ÖKOMAA

- Pille Tomson (EMÜ keskkonnakoraldus, vastutav täitja)
- Kalle Kirsimäe (TÜ geoloogia töögrupi juht)
- Mats Meriste
- Helena Kaldre

Projekti eesmärgiks on väljatöötada ökosüsteemsete teenuste ja -hüviste hindamis- ja kaardistamismetoodid, sealhulgas ka metoodikad varase, ning viimaste sajandite maakasutuse mõju hindamiseks pärandmaastike ja koosluste kujunemisele ja säilimisele. Väljatöötatavad indikaatorid peavad võimaldama ajaloolise ja ökoloogilise väärtusega maastike määratlemist ja piiritlemis. Samuti koostatakse soovitused väärtuslike maastike ja kaitsealade ruumiliseks planeerimiseks ja majandamiseks ning jätkusuutliku maakasutuse kujundamiseks.